Õppijate tundmaõppimine
Õppijate tõhus toetamine eeldab nende tundmaõppimist erinevatel tasanditel. Usalduslik side õppijaga luuakse sammhaaval ja üks õppija korraga. Nii kasutan ära iga võimaluse oma õpilastega ka niisama juttu puhuda, uurida kuidas läheb ja mis raskusi valmistab. Läbi selliste pisikontaktide kasvab usaldus, mis on abiks hetkel, kui on vaja mõnd tõsisemat olukorda lahendada.
Õppija tundmaõppimine tähendab minju jaoks ka teadlikku andmete kogumist, vaatlemist ja reflekteerimist, mis ei piirdu ainult õppeaasta algusega, vaid teen seda läbivat kogu õppeaasta jooksul. Lähtun põhimõttest, et õppija akadeemilised oskused, motivatsioon, emotsionaalne valmisolek ja sotsiaalne toimetulek moodustavad terviku, mida tuleb mõista enne, kui saab pakkuda asjakohast tuge.
Individuaalse õppija tundmaõppimine: anonüümsed ja nimelised tagasisideküsitlused keerukate tööde ajal
Keerukamate ja isiklikumat laadi ülesannete (nt referaadid, esitlused, loovtööd) puhul ei väljenda kõik õppijad oma muresid ja hirme avalikult. Sageli jäävad varjatuks teemad, mis puudutavad enesekindlust, isiklikke kogemusi või esinemisärevust. Seetõttu kasutan teadlikult erinevaid miniküsimustikke, kus õppijad saavad vastata soovi järgi kas anonüümselt või nimega. Sel viisin saan infot, mis võib muidu jääda märkamatuks ning saan tegevusi kohandada: pakkuda alternatiivseid väljundeid, muuta ja täiendada juhiseid, pakkuda individuaalset tuge. Õppijad kogevad, et nende muresid märgatakse, mis suurendab seotust, turvatunnet ja parandab töö kvaliteeti.
Õppijate algtaseme ja eripärade kaardistamine: mänguline enesetutvustuse tööleht
Uue klassi või rühma puhul on oluline mõista õppijaid mitte ainult akadeemilise taseme, vaid ka huvide, enesetaju, ootuste ja hirmude kaudu. Näiteks kasutasin klassijuhataja rolli asudes Canvas kohandatud mängulist töölehte „See olen mina“, kus õppijad jagasid infot oma huvide, tugevuste, raskuste ja tulevikuunistuste kohta. Sain sel viisil mitmekülgse pildi õppijatest, mis võimaldas mul teadlikumalt kavandada suhtlust, ootusi ja toetavaid sekkumisi. Meetod on universaalne ja ülekantav – olen seda tutvustanud ja soovitanud ka kolleegidele, kes on kasutanud sarnast lähenemist oma klassidega.
Rühma ja õppimisprotsessi tundmaõppimine: väljumispiletid ja refleksioon
Õppijate vajadused ja emotsionaalne seisund muutuvad õppeprotsessi käigus. Kasutan aeg-ajalt erinevaid väljumispileteid, kus õppijad kirjutavad tunni lõpus tahvlile või digikeskkonda, mis jäi meelde, mis oli keeruline või millise tundega nad tunnist lahkuvad. Kasutan nii füüsilisi kui digitaalseid vahendeid aga ka seda, et lasen tunni lõpus midagi tahvlile kirjutada. See annab kiire ülevaate nii rühma üldisest dünaamikast kui ka individuaalsetest vajadustest. Samuti saan vahetut tagasisidet oma õpetamispraktikale.
Rühma tasandi süstemaatiline analüüs: teaduspõhise metoodika rakendamine
Ühes minu varasemas klassis esinesid pidevad probleemid tunnirahuga, mis vajas sügavamat ja süsteemsemat analüüsi kui pelgalt subjektiivne hinnang. Klassijuhatajana ju ei näe iga ainetunni sisse, mis õppijate ebasoovitavat käitumist aktiveerib ning kas ja kuidas nad püüavad sellega toime tulla. Tegin siis koostööd eripedagoogika tudengiga, kes viis läbi oma ülikooli uurimistööd, mis käsitles Soomes kasutusel olevat teaduspõhist metoodikat „Töörahu kõigile – tugimeetmeid töörahu säilitamiseks II ja III kooliastmes“. Metoodika põhineb selgetel käitumiseesmärkidel, regulaarsetel vaatluste ja tagasiside tsüklitel ning ennetaval sekkumisel.
Õpetajad kogusid süstemaatiliselt andmeid ning neid kasutati tugimeeskonnaga koos sekkumiste kavandamiseks. Andmete analüüsi käigus selgus muuhulgas, et ühe õppija puhul ei olnud tegemist üksnes situatiivse rahutusega, vaid sügavamate keskendumise ja eneseregulatsiooni raskustega. Selle põhjal suunasime pere otsima tuge Rajaleidja võrgustikust, et saada ametlik hinnang ja otsused, mis võimaldaksid rakendada õppija vajadustele vastavaid tugimeetmeid. Hiljem rakendati õppija puhul mitmes aines individuaalsemat lähenemist, mis parandas tema toimetulekut ja vähendas pingeid nii õppija enda kui ka klassi jaoks.
Koostöö andis mulle kogemuse uurimusliku lähenemise rakendamisest igapäevases koolipraktikas ning näitas, kuidas rahvusvaheliselt kasutatavaid metoodikaid saab kohandada Eesti koolikonteksti. See kogemus kinnitas minu jaoks, kui oluline on mitte piirduda käitumise kirjeldamisega, vaid otsida selle põhjuseid ning teha koostööd spetsialistidega, et õppija saaks päriselt sobivat tuge, mitte pelgalt korrigeerivat tagasisidet.
Kolleegide toetamine ja ülekantavus
Kõiki eeltoodud meetodeid olen kasutanud mitte ainult enda töös, vaid ka kolleegide toetamisel. Kuna viin haridustehnoloogiga läbi digikoolitusi, siis olen õpetanud kolleege kasutama erinevaid digikeskkondi, mis võimaldavad kiirelt ja mugavalt õppijatelt vajalikku tagasisidet koguda (nt Mentimeter, MS Forms, Ziplet jt). Minu eesmärk on, et õppijate tundmaõppimine ei jääks intuitiivseks, vaid muutuks teadlikuks, süstemaatiliseks ja põhjendatuks praktikaks, mida saab rakendada erinevates koolides ja ainetes.