Enesehoid
Õpetaja töö on sageli pingeline ning väikeses koolis lisaks ka paljude rollide vahel killustatud. Seetõttu pean oluliseks oma vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu eest teadlikult hoolitseda. Olen põhjalikult kaardistanud ja analüüsinud oma tööülesandeid ja rolle ning teinud sellest lähtuvalt teadlikke valikuid töökoormuse osas. Näiteks loobusin eelmisel õppeaastal huviringide vedamisest, et saaksin rohkem põhitööle pühenduda. Püüan järjepidevalt hoida oma töös selgeid piire ja lähtun põhimõttest, et töö ei tohiks koju kaasa tulla.
Vaimse ja emotsionaalse heaolu toetamiseks tegelen teadlikult taastumisega. Loen palju enesearengualast kirjandust ning võtan aega pere ja sõpradega koos olemiseks, looduses liikumiseks ning kodus toimetamiseks. Minu jaoks parimaks viisiks vaimu puhata ja tööstressi maandada on jalutuskäigud ja zumba. Zumbasse ja õhtustele jalutuskäikudele olen kutsunud ka mitmeid kolleege, kellest nii mõnigi on seeläbi leidnud enda jaoks regulaarse liikumisviisi. Lisaks käime heade kolleegidega aeg-ajalt looduses matkamas ning külastame teatrit ja kultuurisündmusi.
Vaimse tervise tänukiri!!!
Tasakaal
Töö- ja eraelu tasakaalu hoidmine tähendab minu jaoks eelkõige seda, et töö jääb tööaja ja -rolli raamidesse ning ka pärast tööpäeva jagub piisavalt vaimset ja emotsionaalset ressurssi iseenda ja lähedaste jaoks. Tasakaalu hoidmine on kõige keerukam olukordades, kus rollide paljusus ja vastutus ulatuvad väljapoole tööaega, näiteks klassijuhataja töös. Olen kogenud tööalast kurnatust, mis ajendas mind oma tööd ja rolle põhjalikult analüüsima ning tegema teadlikke muutusi töökoormuse ja vastutuse osas.
Tasakaalu hoidmiseks mõtlen enne sekkumist teadlikult läbi, millist rolli ma konkreetses olukorras täidan ja millist eesmärki soovin saavutada. Näiteks klassi tunnirahu probleemide korral olen tegutsenud astmeliselt: vestelnud õppijate ja peredega, toetanud aineõpetajaid ning kaasanud seejärel vajadusel õppejuhi ja tugispetsialiste, et olukorrale lahenduse leidmine ei jääks vaid minu õlule. Selline rolliteadlik tegutsemine aitab hoida vastutuse mõistlikes piirides ja toetab minu töö- ja eraelu tasakaalu.
Olen toetanud ka kolleege tasakaalu hoidmisel nii ennetavalt kui keerulistes olukordades. 2022. aastal osalesin Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse konkurssi raames analüüsi kirjutamisel, mille fookuses oli klassijuhataja töö, rollid ja eesmärgid koolis. Pälvisime konkursitööga tiitli “Hea kooli edendaja 2022”. Tööst inspireeritult algatasin seejärel klassijuhatajate koostööringi, kus saime jagada kogemusi, analüüsida keerulisi juhtumeid ning otsida ühiselt lahendusi, mis aitaks töökoormust realistlikes piirides hoida. Koostööringi juurde lisandus ka oma Messengeris loodud suhtlusgrupp klassijuhatajatele igapäevaseks vastastikuseks toetamiseks.
Lisaks olen toetanud kolleege kriitilistes olukordades, näiteks aidanud läbipõlemisega kokku puutunud kolleegi puhul korraldada abi, leida ajutisi lahendusi tööülesannete katmiseks ning suunata teda professionaalse toe otsimisele. Neis olukordades olen rõhutanud, et abi küsimine ja vastutuse ümberjagamine on professionaalse küpsuse ja enesehoiu loomulik osa.
Karjääritee
Kas siia ka hariduses karjääri algus ja valikud?
Oma karjääritee kujundamisel olen teinud teadlikke valikuid, lähtudes senistest kogemustest ja professionaalsest refleksioonist. Soovin tulevikus veelgi vähendada rollide paljusust ning kitsendada oma fookust valdkondadele, milles olen tugev ja mis mind sisuliselt kõnetavad. Mind huvitab eelkõige tõhusate õpistrateegiate rakendamine ning informaatika õpetamine viisil, mis toetab õppija mõtestatud õppimist ning seob digipädevuse ja tehisintellekti kirjaoskuse igapäevase õppetöö ja kooliarendusega. Seetõttu olen võtnud suuna klassijuhatajarollist loobumisele ning soovin astuda doktoriõppesse, et süvendada oma teadmisi ja panustada teaduspõhiselt õppimise ja õpetamise arendamisse.
See karjäärisuund on kujunenud töö ja rollide põhjaliku analüüsi tulemusel. Rollide vahel killustatud olek, raskused süvenemist nõudvate tööülesannete tegemisel ning kogetud tööalane kurnatus panid mind mõtestama, kus ma professionaalselt olen ja kuhu soovin edasi liikuda. TLÜ kooliarendusprogrammis osalemine kinnitas, et teaduspõhine ja uurimuslik lähenemine sobib mulle väga hästi. Osalemine mentorina ProgeTiigri programmis IT-Hoog aitas selgemalt teadvustada vajadust keskenduda tegevustele, kus saan luua suuremat mõju.
Olen kahel aastal olnud mentorõpetajaks meie koolis tööd alustanud õpetajatele, toetades neid oma rolli ja vastutuse mõtestamisel ning realistlike eesmärkide seadmisel. Mentorluse keskmes on olnud refleksioon ning teadlike valikute tegemine, et ennetada ülekoormatust ja toetada professionaalset arengut. Karjäärivalikute analüüsimine.
Lisaks olen TLÜ kooliarendusprogrammi raames juhtinud õpiringe, kus olen toetanud kolleege oma õpetamispraktika ja kogemuste analüüsimisel ning edasiste arengusuundade kavandamisel. Klassijuhatajate koostööringis ning individuaalsetes vestlustes pöörduvad kolleegid minu poole sageli ka rollikonfliktide, hindamise ja keeruliste suhtlusolukordade teemadel. Nendes olukordades püüan avada erinevaid vaatenurki ja toetada kolleege teadlike, enda väärtustega kooskõlas olevate otsuste tegemisel.
Professionaalne areng
Viimastel aastatel on minu professionaalset arengut kõige enam mõjutanud tõhusate õpistrateegiate ning tehisintellekti teadliku ja pedagoogiliselt põhjendatud kasutamise teemad.
Õpistrateegiatega puutusin kokku juba ülikooliõpingute ajal (lõpetasin 2022), kuid õpetajatöö kogemus ja osalemine TLÜ kooliarendusprogrammis võimaldas mul sellesse teemasse teadlikumalt ja sügavamalt süüvida. Lugesin koolitusmaterjalile lisaks teemakohast kirjandust ning hakkasin teadlikult otsima võimalusi, kuidas tõhusaid õpistrateegiaid klassiruumis päriselt rakendada. Selle tulemusel tõin strateegiate kasutamise oma tundides selgemalt esile, põhjendan nüüd õppijatele nende toimimist ning kujundasin ka koduseid ülesandeid viisil, mis toetab õpistrateegiate kasutamist. Näiteks uurin õppijatelt, kuidas nad midagi õppisid, kas valitud õpiviis toetas neid, kuidas oleks veel saanud õppida, tükeldan koduse ülesande mitmele päevale jne.
Töötan hetkel välja õpistrateegiate kaardipakki, mis on mõeldud käepäraseks töövahendiks nii õpetajale kui õppijale. Piloteerisin esmast komplekti oma kolleegidega õpiringis ning plaanin lähitulevikus neid ka oma õpilastega katsetada. Eesmärgiks on kaardikomplekt 2026. aasta kevadeks trükkivalmis saada. Eelmisel aastal alustasin õpioskuste aine õpetamist, mis on samuti võimaldanud seda teemat süsteemsemalt käsitleda.
Haridustehnoloogi ja informaatikaõpetajana tekitas tehisaru minus huvi kohe, kui ChatGPT laiemasse huviorbiiti tekkis. Liikusin kiiresti edasi tehnilisest küsimusest „kuidas koostada head prompti“ sisuliste küsimusteni: miks ja millal tehisintellekti kasutada, millistes ülesannetes see toetab õppimist ning kus on vajalik kriitiline hindamine. Olen analüüsinud oma tunnikavasid ja õpetamispraktikat tehisintellekti abil, lähtudes pedagoogilistest põhimõtetest, ning kasutan tehisaru eelkõige õppimise kavandamise, refleksiooni ja õpetaja töökoormust vähendavate tegevuste toetamiseks. See on aidanud mul üles ehitada teadlikumalt struktureeritud tunde, kus õppija roll ja kasutatavad õpistrateegiad on selgemini mõtestatud.
Olen toetanud kolleegide õppimist ja arengut nii struktuurselt kui individuaalselt. TLÜ kooliarendusprogrammi raames juhtisin õpiringi, mille fookuses olid õpistrateegiad. Õpetajad valisid ühe strateegia, mida nad kahe nädala jooksul teadlikult oma tundides katsetasid, ning analüüsisime seejärel kogemusi ja mõju õppijatele. Õpiringi tulemusel muutus õpetajate keelekasutus ja õpetamispraktika teadlikumaks ning rohkem põhjendatuks.
Lisaks olen toetanud kolleege individuaalse mentorluse ja tunnivaatluste kaudu. Näiteks analüüsisin koos ühe aineõpetajaga (võõrkeel) tema tunde ning muutsime uute sõnade allajoonimise strateegia tõhusamaks, kasutades kordamiskaarte ja näidislauseid. Samuti olen nõustanud kolleege tunnirahu ja klassi juhtimise teemadel, analüüsides tunde ning planeerides koos muudatusi tunnistruktuuris, juhiste andmises ja klassiruumi korralduses.
Hariduse kõneisik…